ränimetalli klassifikatsioon

Ränimetalli klassifikatsiooni klassifitseeritakse tavaliselt ränimetalli koostises sisalduva kolme peamise lisandi – raua, alumiiniumi ja kaltsiumi – sisalduse järgi. Metallräni raua, alumiiniumi ja kaltsiumi sisalduse järgi võib metallräni jagada 553, 441, 411, 421, 3303, 3305, 2202, 2502, 1501, 1101 ja muudeks erinevateks klassideks.

Tööstuses toodetakse metallist räni tavaliselt ränidioksiidi süsiniku redutseerimisel elektriahjudes. Keemilise reaktsiooni võrrand: SiO2 + 2C → Si + 2CO Sel viisil toodetud räni puhtus on 97~98%, mida nimetatakse metalliliseks räniks. Seejärel see sulatatakse ja rekristalliseeritakse ning lisandid eemaldatakse happega, et saada metallist räni puhtusega 99,7–99,8%.

Räni metall koosneb peamiselt ränist, seega on selle omadused sarnased räniga. Ränil on kaks allotroopi: amorfne räni ja kristalne räni. Amorfne räni on hallikasmust pulber ja on tegelikult mikrokristall. Kristallilisel ränil on teemandi kristallstruktuur ja pooljuhtomadused, sulamistemperatuur 1410 ℃, keemistemperatuur 2355 ℃, Mohsi kõvadus 7, rabe. Amorfne ränistumine on aktiivne ja võib hapnikus ägedalt põleda. See reageerib kõrgel temperatuuril mittemetallidega, nagu halogeenid, lämmastik ja süsinik, ning võib silitsiidide tekitamiseks suhelda ka metallidega, nagu magneesium, kaltsium ja raud. Amorfne räni on peaaegu lahustumatu kõigis anorgaanilistes ja orgaanilistes hapetes, sealhulgas vesinikfluoriidhappes, kuid lahustub lämmastikhappe ja vesinikfluoriidhappe segahapetes. Kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahus võib lahustada amorfset räni ja vabastada vesinikku. Kristalne räni on suhteliselt inaktiivne, isegi kõrgel temperatuuril ei ühine hapnikuga, see ei lahustu üheski anorgaanilises ja orgaanilises happes, kuid lahustub lämmastikhappe ja vesinikfluoriidhappe segus ning kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahuses.